Kohv läbib mitmeid protsesse enne, kui see jõuab meie tassidesse. See ei piirdu vaid kohviubade röstimisega. Olulisel kohal on ka ubade kasvatamine, mis mõjutab otseselt kohvi maitset ja aroomi. Erinevad fermentatsiooni- ehk käärimisprotsessid võimaldavad luua uusi ja põnevaid kohvimaitseid, mis muudavad kohvimaailma mitmekesisemaks.

Näiteks kasutatakse kohvi valmistamiseks šampanjapärmi, mis ei muuda kohvi šampanja maitseliseks, kuid annab see-eest joogile rikkalikuma maitse. Kui veinimaailmas võib olla umbes 400 keemilist ühendit, siis kohvimaailmas leidub neid lausa kaks korda rohkem. See annab aimu, kui pikaajaline ja keeruline protsess peitub kohvi valmimise taga.

Eestlased eelistavad kergemat rösti

Baltimaade kohvinautlejad on hakanud üha enam väärtustama hea kohvi joomise kogemust ja võrreldes muu maailmaga minnakse uute trendidega kiiresti kaasa. Oma tee inimeste südamesse on võitnud näiteks erikohv (eng. Speciality Coffee), mis tähistab kõrgkvaliteetset kohvi ja samuti on tekkinud eelistus magusamate kohviubade järgi. Kui tavaliselt lisatakse näiteks teele magustamiseks mett ja suhkrut, siis nii Kalve kui ka teised Baltimaade erikohvi tootjad püüavad oa magususe saavutada röstimise käigus.

Erinevused riikide vahel on aga siiski märgatavad. Näiteks eelistavad eestlased rohkem põhjamaise stiiliga kohve – kergem röst ja kõrgemat kofeiinisisaldust.

Uus generatsioon hoolib jalajäljest

Teadlikke kohvijoojaid ei rahulda enam ka lihtsalt hea kvaliteediga kohv, vaid soovitakse saada lisaväärtust. Üha enam küsivad tarbijad kust, kuidas ja millisel viisil jõuab kohv tema tassi. Viimane on läbiv trend just Z-põlvkonna hulgas, kellest üle poole võtavad valikute tegemisel arvesse ka toote jätkusuutlikkust. Kindlasti on see põlvkõnd eeskujuks ka kohvimaailma muutmisel järgmiste aastate jooksul.

Nädalavahetusel (27.-28.04) toimub TallinnCoffeeFestival.ee, kus on võimalik tutvuda erinevate kohviubade - ja meistritega ning muidugi ka Kalve Coffeega.